Merikurgindus

Mis siin haiseb? Merikurk - väga õige! Aga sellest õige pea, alustame ikkagi algusest eks. Kõigepealt pean avaldama oma suurepläralist headmeelt, et kanade, munade ja jänestega seonduvad pühad päevad nüüd lõpuks läbi on saanud. Kohe räägin kõigest põnevast, mis me nende päevade ajal korda saatsime. Magasime, vaatasime telekat, magasime, käisime linnas, vaatasime telekat, magasime, sõime ... jätkan? Ilmselt ei ole selleks vajadust ja te olete piisavalt taibukad saamaks aru, et me ei teinud sisuliselt mitte kui midagi. Jah - oleme süüdi ja lubame ennast järgmisteks kanamunapühadeks parandada! Ühesõnaga jätan meie ülepuhkamise osa vahele ja suundun otse teisipäevasesse päeva. Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud see päev koosnema otse loomulikult avokaadodest ja vähe sellest - nende rohimisest. Aga Austraalias on paraku kindel ainult üks asi, mitte midagi ei ole kindel. Just - ei mingit rohimist ja ühes toredas farmis oli meie tööpõld taaskord kokku kuivanud.

Nagu juba tavaks saanud seadsime oma murelikud sammud Jenny juurde, kes nagu võluväel meid järgmise saiateenimise võimalusega õnnistas. Täpsem pakkumine oli siis kolmepäevane tööots ühes Cairns'i kalatehases ja arvestades juba sõna kalatehas jubedat kõla ei saanud me jätta sellest võimalusest kinni haaramata. Veel ennem kui päev õhtusse sai kohtusime mereääres ühe omalaadse austraallasega, kes jutustas meile oma uskumatust elust ja nii mitmestki kohtumisest UFO-dega ... ilmselgelt oli tegu siiski liigse kanepi tarvitamisega, aga mine sa tea.

Nüüd tagasi tänase hommiku juurde, kus me ennast veel ennem seitset kalavabriku ukselt leidsime. Kummikud jalga, põll ette, kaitsemüts pähe ja .... tööle! Kõik on lihtne: tuleb võtta tünnist merikurk, merikurk on soola täis topitud, merikurk tuleb soolast puhtaks teha (selleks tuleb käsi limase merikurgi sisse toppida ja seal sobrada), merikurk tuleb kasti visata, merikurkide kast tuleb ära kaaluda, merikurgid tuleb kuumutusse viia, merikurgid tuleb kuumutusest tagasi tuua, merikurgid tuleb vette loopida, merikurgid tuleb veest välja võtta, merikurgid tuleb kuivatusse viia, ruum tuleb merikurgisodist puhtaks teha. Kõik on tore, aga see HAIS!!! Ühesõnaga kui me nende merikurkidega ükskord ühelepoole saame, siis ma ei taha mitte kunagi mitte midagi enam ühestki merikurgist kuulda, okei?

Vähemalt leidsime kena hosteli ja saab mõnda aega taas linnaelu nautida. Cairns peaks endas siiski umbes täpselt 130000 elanikku sisaldama. Rohkem nagu polegi midagi öelda. Kui oksetripp merikurkidega läbi saab, siis ütlen jälle midagi. Seniks hoidke kalatehastest eemale ja nautige kevadet.