Banaanid, banaanid, banaanid

Nii ... kalatehase aroomid on tänaseks ninast õnneks lahkunud ja räiged elukad nimega merikurgid vaikselt unustuse hõlma vajunud, mis otse loomulikult on tore ja ainult tore! Kui nüüd päris aus olla, siis sai see töö läbi juba ennem kui reedene päev pihta hakkas. Edasi sai just see, mis meil kogu aeg on edasi saanud kui meil tööd enam pole - Grunt'i tööbüroo. Esimese hooga vangutati pead ja lubati helistada kui midagi tekib, aga juba mõne hetke pärast kutsuti meid tagasi tuppa ja anti teada banaanidest, kahest kuust, Mareebast ja kahest inimesest. Ehk siis pakuti tööd minule ja Karlile, banaanifarmis, vähemalt kaheks kuuks, Mareeba lähistel. Kuna otsustamiseks oli aega täpselt nii palju, et aega ei olnud, siis andsime oma jah sõna, täitsime paberid ja läksime õue mõtlema, et mis me nüüd korda saatsime. Paraku tähendas meie otsus ühte kurba tõsiasja, mis viitab Aivarile ja tema üksi jäämisele, mis omakorda viitab meile ja meie kahekesi jäämisele. Siinkohal ei oskagi midagi muud lisada kui et elu on selline. Aivar jäi Cairnsi tööd otsima ja meie põrutasime pühapäeval Mareebasse esmaspäevast banaanitamist ootama. 

Nädalavahetusel saime taaskord kokku Karli klassivenna, tema reisikaaslase ja tema reisikaaslase naisega. Tegime grilli, muljetasime ja õhtu tipppunkt saabus Woolshedi nimelise ööklubi sarnase asutuse külastamisega, mis oleks minu poolest võinud hoopis külastamata jääda. Olgem ausad, tuleb üpris tobe tunne peale maksta millegi eest, mis garanateerib sulle pikad järjekorrad, vähe õhku ja parimal hetkel koguni meetrijagu ruumi. Ehk siis mina Woolshedi edasipidi ei külasta või siiski ... aga ainult juhul kui selle tralli eest hoopis mulle makstakse.

Pühapäeval avastasime siis ennast Mareebas, leidsime üpris hea hinna ja kvaliteedi suhtega majutuse (Tropical Caravan Park) ja edasi juhtus ei miski muu kui esmaspäev. Terve see nädal koosneb siis banaanide korjamisest ja praeguseks hetkeks on 2 päeva kõverate puuviljade seltsis seljataha saanud. Nii ... siit on valus, sealt on valus, uni on ... ei ei ... virisemine jätta. Ühesõnaga tegu on füüsiliselt mitte üldse kerge tööga, aga positiivse nähtusena võib mainida päeva kiiret möödumist, töötamist ilma ühegi ülemusta silmapiiril ja enam-vähem kindlat päevanormi sõltumata sellest, et tegu pole tükitööga (ettenähtust kiiremini normi täites saame ülejäänud aja laiselda). Süsteem on lihtne: banaanikobarad on meie jaoks juba tõstukitüüpide poolt kõrgelt madalamale lastud, tuleb macheetetüüp ja raiub maha banaanikobarat ümbritsevad suured lehesarnased asjandused, seejärel tuleb vedajatüüp võttes banaanikobara hopsti õlale või kuhu iganes seda parajasti mugav võtta on, macheetetüüp raiub banaanikobarat ja puud ühendava moodustise läbi ja vedajatüüp läheb veab ennast koos kobaraga traktori poole, macheetetüüp raiub äraviidud kobarat kasvatanud puutüve moodi asja läbi. Et kumb siis parem olla on? Võrdselt nõmedad ametid. Üks peab tassima 30 kuni 50 kilo kaaluvaid kobaraid ja teine elu eest macheetega vehkima ja puid langetama - väsitav igast küljest. Tore on see, et võrreldes avokaadode, istikute ja merikurkide tegeleme me lõpuks millegagi, mis meie meelest ka süüa sünnib. Kobarad on loomulikult toored ja rohelised, aga mõned mahakukkunud või eelmise raiumisega mittekõlbulikuks tunnistatud isendid on täitsa valmis ja päeva jooksul neid ikka leiab. Vääääääga head banaanid, muud pole vaja ilmselt lisada. Vahva ilmestav videolõik banaanikorjamisest on näiteks nähtavale pandud just siia.

Üldiselt kui me nüüd tõesti 2 kuud nende banaanidega siin hullame, siis pärast seda pole ilmselt mingi probleem ka ilma macheeteta puid maha võtta või siis hoopis telliskive purustada.

Mis me veel teinud oleme? Täna näiteks vahetasime oma liikuril lõpuks ära piduriklotsid ja saame jälle ilma käsipidurita vajadusel seisma jääda. See vahetamise lugu kestab muidu juba jupp aega, alustades nr. 15 võtme puudumisega, jätkudes valet mõõtu klotside soetamisega ja tipnedes täna sobivate klotside ostmisega kuid ühe vajaliku poldi murdumisega, mis iseenesest ei takista pidurdamist .... veel.

Muud mainimisväärset ei tulegi hetkel pealuu sisse .. nagu ma mainisin ei ole ma üldse lähedalgi ergas olemisele, seega tõmban postituse koomale ja ... ja ongi kõik.