Järgnev lõik sisaldab suurel hulgal virisemist ja selle võite lihtsalt vahele jätta, aga ma lihtsalt pean seda kuskil tegema.
Täna saabus see kauaoodatud päev, kus me siis lõpuks oma korjamistega teise sordini jõudsime - Cavandish. Muidu tore sort, aga kobarad kuradid kaaluvad 50 kuni 70 reaalset kilo ja leidub ka sajakiloseid eksemplare, mis õnneks üsna haruldased on. Ühesõnaga kui ma ennem midagi mainisin, et töö pole kerge ... no ennem tänast oli ikka lust ja lillepidu. Polegi sellist päeva vist veel kunagi kogenud, aga üldiselt pole hullu, sest juba homme tuleb jälle üks. Lisaks saime veel ületunde teha kuna boonusena korjamisele tuli ka taimed veel ära istutada. Tööjaotus oli samuti seni parim. Mina ja Karl tassisime, üks sõitis traktoriga, 2 tükki raiusid ja sedasi terve päev otsa .... no ei ole normaalne. Sain ka uusi kogemusi juurde nagu näiteks mis tunne on banaanipuu alla jääda. Mingi nõme banaanipuu tuli kobarat sikutades koos juurtega maaseest lahti ja hetk hiljem nägin, et taevas on kerge pilvitusega ja päike on endiselt kõrgel. Sügavkülmikus leidunud jää istub igaljuhul hetkel minu õlgadel ja homne ärkamine saab ilmselgelt põnev olema :)
Virisemise lõpp!
Kuna Aivar on meil hetkel vaba mees nagu ta ise ennast nimetab, siis homme hakkab ta usinalt kinnisvarapõllul tuhnima. Meid on ju taas üks kaks kolm, siis odavam ja kordi mõnusam variant oleks üürida mitmekesi kas siis maja või korter. Näiteks täna hetkeks kuulutusi vaadates jäi silma kahe magamistoaga maja hinnaga 180 dollarit nädal ehk 60 dollarit nina pealt. Ideaalne! Ainsaks takistuseks võivad saada minimaalse perioodi nõua või väga suur ettemaks, aga neist siis kuuleb täpsemalt kui Aivar on oma homse missiooniga lõpule jõudnud.
Muide ostes poest kilo viilutatud sinki hakkab müüja suure tõenäosusega protesteerima, et aga seda on ju niiiiii palju! Ainult Austraalias :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar