Banaanid, loomaaed ja keelekursus

Nii ... kõik mis eile lubasin suurte tähtedega kokku kirjutada, seda ma ei kirjuta ja lükkan jälle edasi, sest tänane õhtu kukkus tavalisest veidi teistmoodi välja. Sellegi poolest pean ma veidi jutustama tänasest tööpäevast kuna see oli lihtsalt liiga andekas.  

Esiteks tootsime me täna pärastlõunaks 11 traktoritäit banaanikobaraid (normaalsel juhul teeme kogu päeva peale üheksa). Ma ei saa siiamaani päris selget pilti sellest, et miks me sedasi kiirustama pidime, aga las see jääda siis meie supervisori (nagu siis ülemus peaaegu) enda teada. Vähemalt sain ma lõpuks kätte ka liigutuse kuidas ühe löögiga terve banaanipuu maha võtta ja tänu sellele oli täna ka palju lõbusam.  Veidi kurvem uudis on see, et varsti hakkame korjama mingit teist banaanisorti ja need kobarad pidi kaaluma kõigest 50 kuni 70 kilo. Tore, tore!

Teiseks kostis mingil hetkel hüüatus: "Snake, snake, hey guys you got to see this!" . Nimelt avastas David oma banaanikobara ümber olevat kilest kaitsvat kotti avades, et talle vaatab vastu ei keegi muu kui madu isiklikult.  Võtsime koti ümbert ära ja uudistasime siis seda elukat, kes ennast mõnusasti banaanide vahele oli keeranud ja ilmselt oma hommikust uinakut lõpetas.  Üpris unine elajas oli ja täpselt ei saanudki keegi aru, et mis madu see siis õieti on, aga igaljuhul lõppes macheete ja mao kohtumine seisuga 1:0 macheete kasuks.

Kolmandaks nägime me mingit karvast jänesesuurust looma läbi banaanitihniku tormamas, aga huvitavaks tegi asja fakt, et teine samasugune kuid väiksem loom oli tal seljas ja nautis kiire transpordi mõnusid või midagi sellist. Päris naljaks vaatepilt oli ühesõnaga.

Neljandaks kõõlus puude vahel üks must ja karvane flying fox ehk fruit bat. Tegu on siis kõige suurema nahkhiire liigiga või midagi sarnast. Üldiselt ei tohiks sellised päeval ringi hulkuda, aga meeltesegaduses oli üks eksemplar päevaseid banaanipuid avastama tulnud.  Loom ei saanud ise suurt aru mis toimub, sest päeval ta päris hästi ei tööta või midagi, aga igal juhul kui me juba liiga lähedalt teda uudistama läksime, siis paljastas ta oma kihvad, mis olid üpris hirmuäratavad (eriti ühe linnu kohta, mis siis et väljanägemine on pooleldi orav ja pooleldi saarmas, aga tiibadega).

Viiendaks oli selline koomiline situatsioon: supervisor karjub mulle midagi eemalt. Kuna ma olin liiga kaugel ja tema inglise keel on mingi korea-hiina-jaapani sugemetega, siis ei saanud ma mõhkugi aru. Nii me siis karjusime üks ühel pool, teine teisel pool ja tema siis midagi millest mina aru ei saa ja mina omakorda, et what ja what. Meie vahel oli veel Karl, kes asjast aru sai ja mulle küsimuse edastas. Supervisor tahtis teada, et kas David on kuskil minu juures (David on üks vahva töökaaslane ja vist Saksamaalt). Vaatan siis ringi ja näe David rabistabki põõsas. Edasine ligikaudne monoloog:

Mina: "Kuule sind hüütakse!"

David vaatab mulle otsa ...

Mina: "Adam tahab midagi ja hüüab sind!"

David vaatab mulle veel sügavamalt otsa ...

Mina juba veidi ärritunult: "SIND HÜÜTAKSE, MINE VAATA MIS NAD TAHAVAD!"

David: "Sorry, what are you saying???"

Sellel hetkel jõudis mulle kohale, et ma räägin temaga sulaselges eesti keeles. Ühesõnaga nalja kui palju ja lõpuks ajasin eesti ning inglise keele omavahel sootuks sassi. 

Kuuendaks .... kuuendaks, et aitab nüüd küll. Homme on tööpäev!