Olukorrast banaanide vahel

Sedasi ... millest nüüd alustada. Hakkame pihta näiteks eelmisest laupäevast. Kuna Igor ja Juri (needsamused vene sakslased või saksa venelased) on meie banaaniparadiisi vaat et ainsad tegelased, kellega on mingi huvi ka väljaspool tööaega suhelda, siis nii saigi! Põrutasime Davies Creek'i (looduskaunis koht koos ojade ja jugade ja ülejäänud looduskaunite asjadega) ning otsustasime väikestviisi grilliõhtu teha. Kokku sai meid lõppkokkuvõttes 8 ja rahvuste baasil jagunes seltskond eestlasteks, saksa-iraanlasteks, saksa-venelasteks ja sakslasteks. Lihad, kanad, kartulid, vorstikesed ja kõht sai täis. Ilmselgelt oli tegu seni parima söömaajaga viimase kahe kuu jooksul. Aeg lendas ja juttu oleks kauemakski jätkunud, aga pühapäevase tööpäeva ohtlikult kiire lähenemine ja kottpimedus tegid meie esimesele rahvusvahelisele grilliõhtule siiski veel ennem kaheksat lõpu. 

Tööl on segased ajad ja terve nädala pendeldasime Karliga erinevate farmide vahel. Nimelt on meil kokku 3 istandust ja seni oli kahe üksteisele lähemal asuva istanduse peale sisuliselt üks meeskond ehk siis meie. Lõpuks leiti, et see ei ole väga hea idee ja leidiski aset suur reformimine. Meie jäime niiöelda VIP farmi koosseisu, kus siis kõik tähtsad ninad ringi kooserdavad ja meie juures asub ka kolme farmi peale ainus banaanide pakkekatusealune (packing shed ... ). Ülemuseks jäi meile õnneks endiselt Pets ja teise farmi etteotsa sai Mr Lee, keda me mitte ilmaasjata ei kutsu Kindral Lee'ks. Temaga töötamist võivad ehk iseloomustada nähtused nagu kiirus, arusaamatu korjesüsteem, pauside olematus, ohutustehnika liigrakendamine (no ei ole vaja keset põldu traktorile käsipidurit peale sikutada) ja paranormaalsed nähtused (suur ämber traktori kastis). Kuna meie idamaine kindral sai omale täiesti uued ja rohelised töölised, siis tekkis muidugi justnimelt Kaos (nagu kaos, aga suure K-ga) ja meie ebaõnneks pidime me peaaegu kogu käesoleva nädala Karliga seda segadust Mr Lee piirkonnas (nagu ta ise seda asja nimetas) tasakaalustama ja tagama piisavalt kiire banaanide pakkekeskusesse jõudmise. Uued töölised olid parajad umpalumpad ja ilmselgelt oli meil üpris "huvitav".  Vähemalt eile saime lõpuks oma maadele tagasi, kus saab siis taaskord normaalsete ülemuste ja laheda seltskonnaga banaanide vahel aega veeta. Praeagu on korjamine teisejärguline ja põhirõhk on korrastus/puhastus/koristus töödel kuna üsna pea saabuvad külla väga suured suurkliendid ja selleks hetkeks peab banaaniistandus särama nagu prillikivi. Sellest tulenevalt on muidugi lähiajal kahtluse all vabade päevade esinemise tõenäosus. Mis siis et me oleme tänaseks juba 12 päeva jutti tööl olnud eksole?!

Kolmapäevasel toredal tööpäeval sain ka mina lõpuks meeliülendava üllatuse osaliseks (eelmise sarnase üllatuse sai mäletamist mööda David) ja banaanikobara ümber olevat kotti avades oli mul au kohtuda ühe pisikese maoga. Kuid taaskord sai sellest maost pool madu ja pool madu ehk siis surnud madu on hea madu. Muidugi mõista ei osanud keegi täpselt öelda, millise liigi esindajaga võiks tegu olla. Mr Lee teadmised nimetasid seda puumaoks (treesnake).

Lisaks kõigele jätkuvad ka minu seiklused rahvusvahelise rahaülekande teemadel. See nn security token jõudis siis minuni ja tegemist on sellise pisikese elektroonilise seadmega, mis mingeid numbreid genereerides võimaldab tavalisest koodisüsteemist turvalisemat netipanka sisenemist. No kurjam, sellel ei ole (no tõesti ei ole) mitte mingit seost rahvusvahelise ülekande limiidi suurendamisega. Helistasin siis sellel numbril kuhu sellistel puhkudel helistada tuleb ja sealt öeldi mulle lisaks suurel hulgal mõtetu info pärimist, et te peate selleks ikka panka minema. Väga tore, kas ma mitte just alles ei käinud selle jutuga pangas? Jah, käisin küll. Ma ei teagi nüüd kas nutta või naerda, aga homme lähen ma igaljuhul taaskord panka, panen selle tokeni neile laua peale ja lasen endale siis demoesinemise teha, et kuidas nende meelest sellega rahvusvaheline ülekanne täpsemalt käima peaks. Nalja saab!

Homme põrutame lisaks kõigele õhtul Cairns'i ja saadame väikese lahkumispeo stiilis kodumaale tagasi Kareli koos naisega (Karel on siis Karli endise klassivenna endine reisikaaslane - ei te ei peagi sellest aru saama päris täpselt). Jääb vaid loota, et mingi ime läbi saab laupäev vaba olema või muidu saab see lihtsalt olema üks väga raske laupäev. Lisaks kõigele on pühapäeval plaanis korrata eesti-vene-saksa-iraani grilliõhtut ja sedakorda vulkaani otsas (rahu, rahu, kustunud!). Mis sellest kõigest välja tuleb saate hea õnne korral juba esmaspäeval lugeda.