Banaane, verd ja purustusi

Vot tuli hea pealkiri seekord, aga asjas on ka tõetera sees. Kõigepealt siiski pean nentima, et täna on märkamatult kohale jõudnud neljapäev - PALGAPÄEV! (juhuuu). Ja nüüd siis mõned read sellest, mida ma juba esmaspäeval kirja panna lubasin. 

Vulkaani otsa me seekord ei jõudnud kuna Igorid ja Jurid olid kuskil leviaugus. Sellegi poolest käisime maad avastamas ja leidsime huvitavat tegevust järgnevateks vabadeks päevadeks. Näiteks matkarada kõrgustesse, mille lõpuks võib ennast leida 1300 meetrit üle merepinna. Koha nimi on täpsemalt Kahlpahlim Rock ja sealt avanev vaade pidi üks ümbruskonna parimaid olema. Muidugi selle jaoks on meil vaja vaba päeva, selget ilma ja sportlikku enesetunnet kuna rada on umbes 10km pikk, üsna järsk, raske ja tontteabmisveel. Pilvise ilmaga pidi see häda olema, et siis võib ennast lihtsalt pilve seest leida. Vabade päevadega muidugi muret enam olla ei tohiks kuna mingil seletamatul ja arusaamatul põhjusel hakkas tööandija ühtäkki seadust järgima, mis siis viitab vähemalt ühe vaba päeva nõudele nädalas. Kas siis tuli mingi kaebus või on tegu kaebuste ennetamisega, aga polegi teab mis paha uudis. Veel vääriks mainimist, et pärast pühapäevast autoretke Millaa Millaa kandis jäi maastiku seisukohast täiesti otseses mõttes karp lahti. Super!

Lõpule jõudsid ka minu uskumatud seiklused pangandusmaailmas ja raha on õnnelikult maanudnud minu kodumaisel pangakontol. Nimelt läksin panka ja seletasin uuesti oma mure neile lahti, et sain selle security tokeni, aga no mitte ei ole sellest abi. Esimese hooga arvas näitsik, et järelikult on see security token katki ja lubas kohe Sydney peakontorisse helistada. No tule taevas appi, kuidas saab üldse midagi nii tobedat arvata??? Umbes selline nägu oli mul peas ka muide. Selle peale ta natuke kohmetus ja lõpuks tuli kuskilt mingi meesterahvas. "Ah rahvusvahelist ülekannet tahate teha ... ahaa ... ma võin teile selle kohe siitsamast arvutist selle aktiveerida. Palju limiidiks paneme?" Ja see oligi kõik mida vaja oli ... ma kohe ütleks selle kõige peale midagi, aga siin blogis pole ilmselt ilus päris sedasi öelda.

Mis nüüd puudutab pealkirjas mainitud purustuste osa, siis sai mu telefon tööjuures kohe sellise kolaka, et puruneda otsustas ei miski muu kui telefoni ekraan. Kõik muu iseenesest tundub toimivat, aga lihtsalt pilti ei ole. Tellisin uue ekraani ja mingil ajal mingitmoodi peaks see mingil kujul ka minuni jõudma. Ühesõnaga igasugune suhtlus minuga telefoni vahendusel on hetkel omajagu keeruline. 

Nii ja nüüd verise kolmapäeva juurde. Tegelikult on see lihtsalt koomiline. Tööpäev nagu tööpäev ikka, aga juba esimestel tundidel kostub puude vahelt karjatus ja mõned kurjemad sõnad ning olukorda hinnates selgub, et supervisor lõikas Jurile macheetega kohe kahte näppu. Selge pilt - esmaabipunkti. Möödub veel veidi aega ja sedakorda karjatan ja loobin kurje sõnu juba mina. Nimelt suutis Karl mulle macheetega näppu raiuda. Selge pilt - esmaabipunkti. Päev veereb ja järgmisena kukub ropendama Stephan. Nimelt oli ta originaalsem ja lõikas hoopis iseendale macheetega näppu. Selge pilt - esmaabipunkti. Ja ka see pole veel kõik! Karl, kes mind eile lõikus tasus täna oma karmavõla ja saagis Stephani eeskujul samuti omaenda näppu. Selge pilt - esmaabipunkti. Eilse ja tänasega kokku ei ole vigastada veel saanud ainult Igor kuid ehk läheb arvesse möödunud nädal, kus ühel heal päeval tabasin ma täiesti isiklikult iseenda hooletu löögiga tema ilmselgelt hooletult paigutatud kätt. Ja mis te arvate? Jah .... esmaabipunkti. Kokkuvõtlikult on Trishil, kes esmaabipunktis (mis teisest küljest on ka kontor) istub meist ilmselgelt juba siiber ja meil on hea meel, et endiselt saab sõrmedel kümneni lugeda. Ehk siis halvad tähtede seisud eksisteerivad ka Austraalias. Pauksonid oskaksid kindlasti siinkohal loole omapoolse kommentaari anda, aga mina ei oska rohkem midagi lisada.

Homme on tähtis päev! Nimelt saabuvad siis need juba eelnevalt mainitud suured ja tähtsad ülemused oma ülemusepilguga asju üle vaatama. Päris ülikonnas pole siiski vaja tööle minna, aga visuaalse poole parandamisega oleme tegelenud vaat et terve nädala. Päris lõpuni korrastamisega siiski ei jõudnud kuna meie töötempo võttis sellel nädalal eeskuju ülemuste töötempost ja nende töötempo ei olnud omakorda just eeskujulik. Pealegi ei ole ilus härrastest kõrgematest kiiremini töötada! Ühesõnaga lõppkokkuvõttes oli Peter kaval ja ilusaks said eelkõige välimised read, millest siis kogu see bossiparaad peaks mööda sõitma. Kokkuvõtlikult saab homme ilmselgelt tavalisest rohkem huumorit ja loodame, et meile sellel nädalal esitletud uutmoodi töötempo jätkub ka edaspidi.

Rohkem ma tegelikult midagi öelda ei tahtnudki! Ahjaa, hommikuti pole ka 12 kraadi enam mingi haruldus. Varsti peaks saabuma ka see hetk, kus te saate ühe kuu vältel aastas öelda, et te olete soojemas kohas kui mina. Vot nii ... nüüd hakkab ämblikujaht, sest üks rõve elukas peitis ennast külmiku alla.