16. november 2009

Ei saa me läbi ... Mareebata

Sedasi, arbuusid on selleks korraks otsa saanud ja kokku korjati neid rohkem kui 5000 tonni jagu. Andrew pakkus veel varianti, et saab minna Bundabergi, sest seal on tema põld number 2, aga kuidagi väga demotiveeriv oleks nüüd taaskord 1400 kilomeetrit tagasi Brisbane suunal sõita. Eks paistab, mis tulevik toob, number on igaljuhul olemas ja kui peaks arbuusiisu taaskord tekkima, siis tema tegutseb igaljuhul aastaringselt.

Et kus ma nüüd praegu olen? See on ehk tiba koomiline ja teisest küljest kohe väga koomiline. Ma olen Mareebas, aga see pole veel kõik. Ma olen oma vanas tuttavas karavanpargis ja ka see pole veel kõik! Ma olen täpselt selles samas karavanis, kus veel mõned kuud tagasi sai banaanielu elatud. Elagu karavan number 15! Ahjaa, Aivarile ja Karlile teadmiseks, et põrandalt on kate ära võetud ja külmik oli 2 meetrit vales kohas.

Et mis ma siin teen? Õigupoolest ootan jalad seinal kuni järgmine tööots paistma hakkab. Nimelt peaks iga hetk antama avapauk mangode hooajale, aga Jenny ei osanud midagi targemat öelda kui et võib minna nädal ja võib hoopistükis minna ka kaks. Alternatiivina pakuti varianti sealsamas karutagumendis nimega Lakeland ja variant siis puude istutamine. Tõttöelda mind see variant just väga ei ahvatle, aga taaskord on mul kontaktid olemas ja kui mangode avapauk liialt pikalt viibida mõtleb, siis tuleb ilmselt kerge kõne teha.

Et kus kõik teised eestlased jäänud on? Arvo ja Anneli jäidki karutagumenti puid istutama ja neljane seltskond suundus praeguseks Cairnsi kuid ootavad nemadki sama targalt mangode algust.

Et kas ma Peteril ja teistel banaanifarmi ristiisadel ka juba külas käisin? Ei käinud veel, aga homme vaatan ilmselt läbi. Tõttöelda sinna tagasi tööle nagu eriti ei kutsu, aga asjaga on üks kerge konks. Nimelt kuulsin Jenny käest, et Moraitis enam tööbüroode kaudu töölisi ei võta ja selle tulemusena saab seal ilmselt nüüdsest veidi kopsakamat tunnitasu. Igasugused kopsakamad tasud võivad põhjustada aga kiire meelemuutuse.

Et kas auto ka veel sõidab? Jah, tõepoolest, sõidab! Lakelandis oli lihtsalt nii igav, et sai diagnoositud vigane küünlajuhe ja lisaks kõigele sai see veel koduste vahenditega ära remonditud. Üldse sai korda tehtud kõik, mida koduste vahenditega andis korda teha. Üldiselt tundub tegu olevat iseparanduva autoga, sest haihtunud on ka õlikadu. Võimalik, et üle kolme känguru sõitmine loksutas midagi paika.

Et mis veel uudist? Tanel jõudis lõpuks Austraaliasse ja pesitseb hetkel Brisbanes. Täpsemaid plaane tal veel ei ole ja lubas reedeks välja mõelda, et kas liitub minuga või jätkab esialgu seltskonnaga, kellega ta siia tuli.

Et kuidas siin ilm nüüd on? Hea kuum ja öösiti hea soe, muud nagu ei oskagi öelda. Soojapuhuri järgi enam vajadust ei ole.

Et mis nüüd saab? Nüüd saab see, et aitab küll ja kirjutan kui milleski selgust saab.







5 kommentaari:

  1. eee..... mis nende kolme känguruga täpsemalt juhtus :P:P:P
    ootan vastust!!! :D

    VastaKustuta
  2. Nii põnev on su seiklustest lugeda- tulevikus võiksid raamatu kirjutamise peale mõelda.
    Endal on plaan aasta pärast Austraaliasse tulla ning samuti sõbraga banaanifarmi.
    Ootan huviga järgmisi postitusi :)

    VastaKustuta
  3. arq, kuu aega on möödas!!! ära hoia teadmatuses meid :)

    VastaKustuta
  4. või siis sa arvad, et nüüd võiks lugejad taneli blogisse ümber kolida vä :D laisk!!!! :D

    VastaKustuta
  5. Anonüümsele tänud, tänud ja edu siia jõudmisel!
    Mann, nendest kängudest me veel räägime :P

    VastaKustuta